Kuni novembri lõpuni saab veel esitada taotlust II samba maksete suurendamiseks 2% pealt 4% või 6% peale, kes soovib, et suurem määr hakkaks kehtima juba järgmisest aastast. Kuna maksed II sambasse tehakse brutopalgast, siis kaasneb sellega maksuvõit. Tegelikult ei ole muidugi väga vahet, kas suurendada makseid II sambasse või panustada sama summa hoopis III sambasse, kuna III samba maksetelt saab järgmine aasta tulumaksu tagasi. Seega summa summarum on rahaline võit sama. II samba eeliseks on vaid see, et maksuvõit tekib kohe. Samas on III samba eelis jällegi suurem paindlikkus, kuna sambast lahkumine ja uuesti liitumine on väiksemate piirangutega. 

Selleks et näha, milline on rahaline võit, kui tõsta II samba maksed 4% peale (variant b), 6% peale (variant c) või jätta samaks ja panustada sama võrra III sambasse (variant d), siis tegin Exceli tabeli. Tuleb vaid kollasesse kasti sisestada oma brutopalk.

Kui ma mõni aeg tagasi kirjutasin, et taotlesin kodulaenu kaheks aastakümneks soovides võrdsetes põhiosades makseid, siis nüüd muutsin natuke oma vaatenurka. Varasemalt tundsin, et mida vähem on kohustusi, seda vähem on ka stressi. Samas oli siis ka vähem varasid. Nüüd on varasid juba rohkem kogunenud ning kindlustunne suurem. Arvutasin, et kui õnnestuks lisaks laenuperioodi pikendamisele ja amortisatsiooni tüübi muutmisele ka olemasolevale kodulaenule soodsamat intressi saada, jääks kuus ca 100 eurot rohkem kätte kui varem. Leidsin, et isegi kui soodsamat intressi saada ei õnnestuks, tasuks see manööver ikkagi ette võtta, sest annuiteedi puhul oleks laenumaksed alguses väiksemad kui võrdsete põhiosadega maksete puhul ja seega jääks iga kuu ikkagi rohkem raha kätte. Jah, annuiteedi puhul maksaksin küll laenuperioodi peale rohkem intressi, aga kui ma kätte jääva raha regulaarselt edasi investeeriksin, siis võiksin oluliselt rohkem võita. Nt kui laenusumma on 34520 eurot, laenuperiood 30 aastat ja laenumarginaal 1,99% siis annuiteedi puhul on intressikulu kokku ca 1000 eurot suurem kui võrdsete põhiosade puhul. Samas oleks annuiteedi puhul kuumakse 27 eurot väiksem ja kui see 27 eurot, mis kätte jääb, õnnestuks iga kuu 5% tootlusega investeerida, siis oleks 30 a pärast lõppsumma 21 642,88 eurot. Ainuüksi selle summa pealt 5% tootlust on juba 1082,14 eurot. Jõudsin seega järeldusele, et regulaarselt investeerimisega tegeledes oleks minu jaoks annuiteet parem kui võrdsetes põhiosades graafik. Seda muidugi eeldusel, et on, kuhu investeerida :) Samuti oleks annuiteedi puhul rohkem puhvrit ja lihtsam laenu teenindada, kui praegune kõrge inflatsioon kauemaks püsima peaks jääma ja/või Eurobor mingil hetkel tõusma peaks hakkama.

Mõeldud - tehtud. Õnneks läks nii, et õnnestus laenuandjalt ka 0,3 protsendipunkti võrra soodsamat intressi saada, mis tegelikult oligi algselt eesmärk ja mis pani üldse mõtte laenulepingu muutmise suunas liikuma. Selleks pidin küll teisest pangast refinantseerimiseks pakkumise võtma ja hüpoteegi loovutamiseks notari aja broneerima, et kodulank uuesti ühendust võtaks ja soodsamaid tingimusi pakuks, sest algne pakkumine ei olnud minu jaoks piisavalt atraktiivne. Igatahes läks neil seekord napilt ja ega palju puudunudki, et must ilma oleksid jäänud :)

Kas sina oled oma II samba tootlusega rahul? Kui ei, siis miks ja kas plaanid välja võtta, et omal käel investeerides paremat tootlust teenida?  Küsin (pigem retooriliselt), sest juhtusin lugema üht näoraamatu jutulõimu, kus siunati II sammast ja selle tootlust ning viidati ühele artiklile, kus pank tegi 1217 eurost nelja aasta jooksul 372.  Well, that sucks indeed, aga eks see II samba tootlus sõltu eelkõige ikka fondivalikust ning see ei pea tingimata kehv olema. Ühesõnaga mina nii kriitiline ei oleks. Kui ise veits vangerdada, on võimalik täitsa viisakat tootlust teenida. Toon näite.

Mina olen aastate jooksul oma II samba fonde vahetanud järgmiselt:

SEB Progressiivne Pensionifond ➔ Swedbank Pensionifond K60
Swedbank Pensionifond K60 ➔ LHV Pensionifond L
LHV Pensionifond L ➔ LHV Pensionifond XL
LHV Pensionifond XL ➔ LHV Pensionifond Indeks

...ja tänase päeva seisuga on mu II samba keskmine aastane tootlus selline:

alates algusest:  6,82 % 
viimased 10a: 7,09 %
viimased 5a: 7,99 %
viimased 3a: 10,41 %

Nagu näha, siis on fondivahetused ennast õigustanud. Kui võrrelda oma esimest ja viimast fondivalikut, siis on viimane 5x soodsam (jooksvad kulud 0,2%) ja 2x suurema aktsiate osakaaluga (st 100%), mistõttu võib sealt ka suuremat tootlust oodata. Pensionikeskuse andmetel on 23.03.2021 seisuga SEB Progressiivse Pensionifondi viimase 15a keskmine aastane netotootlus 1,71 %. Seega, kui ma oleks ~15a tagasi oma pensioni sinna jätnud, oleks tootlus tõesti üsna nutune jäädes alla ka viimase 15a keskmisele aastasele tarbijahinnaindeksi kasvule. Praeguse tootlusega võib aga täitsa rahul olla ning pensionit välja võtta ma igatahes ei kavatse. Ja mitte ainult tootluse pärast. Esiteks, minu jaoks on II sammas (ok, III ka) by far kõige väiksema halduskoormusega instrument. Teiseks, kuni 2020. a augustini lisas riik mu pensionile iga minu brutopalgast laekunud euro kohta veel 2 eurot juurde. Summaarselt teeb see tänaseks kokku üle 4600 euro maast leitud raha, mis jämedalt võttes lisab tootlusele (alates algusest) otsa veel ~3,3 protsendipunkti. Kolmandaks, ma tunnen end oluliselt kindlamalt, kui mu portfell on mõistlikult hajutatud ning arvestades eeltoodut ei näe ma hetkel II sambas olevatele vahenditele paremat alternatiivi. Muude investeeringutega on seda peamurdmist niigi juba piisavalt :)

PS! Oma II samba tootlust saad tšekkida Pensionikeskuse kodulehelt. Selleks vali Minu pensionikonto → Minu päringud → II samba tootlus. Lebo ots. Kui tootlusega rahul ei ole, tasub oma fondivalik kriitilise pilguga üle vaadata. Fondi vahetamine on lihtne ja mingeid kulusid sellega ei kaasne. Pikemalt saad selle kohta lugeda siit.

​Üks neist kohtadest, kus ma raha teen, on laenupõhine ühisrahastus. Tegin sellega esimest korda tutvust 2016. a suvel. Esimene portaal, kuhu ma investeerisin, oli Mintos. 2017. a alguses lisandus Estateguru ning 2018. a keskel Crowdestate ja Omaraha. Ei mäletagi enam täpselt, kuidas ma just nende portaalide juurde jõudsin. Ilmselt tänu juhusele ja soovitustele. Ühtki muud portaali ma ei testinud. Need neli sobisid ning nendest mulle piisas. Soovi viiendat (või enamat) portaali juurde võtta ei ole siiamaani tekkinud. Pigem vastupidi – vaikselt olen hakanud hoopis Mintosest väljuma, aga sellest hiljem...

Selle (peaaegu) 5 aasta jooksul on olnud huvitav jälgida, kuidas erinevate portaalide aktiivsus ja populaarsus muutunud on. Ainus neist neljast, mis on ilma suurema kära ja kasvuta stabiilselt toimetanud, on Omaraha. Kõige suurema arengu on läbi teinud Mintos. Aja jooksul on sinna igast põnevaid vidinaid ja võimalusi juurde lisandunud ning peagi on jälle suuremaid muudatusi oodata. Alates eelmise aasta algusest on Mintose populaarsus investorite seas drastiliselt langenud seoses mitme laenukontori maksejõuetusega. Häid sõnu enam Mintose kohta naljalt ei kohta (eriti portaali enda uudiste kommentaariumites). Aga skandaalidega on silma paistnud ka Crowdestate, kus on viimase pooleteise aasta jooksul mitu laenu hapuks läinud, kuhu investorite poolt suuri summasid paigutatud (nt Baltic Forest OÜ, Q-haus Baltic, OÜ, H.M. Seafood OÜ). Estateguru puhul oli üks portaali enda töötaja projekt, mis vahepeal kirgi küttis. Omaraha on neist vist ainukesena suutnud suurematest jamadest hoiduda. Puusalt tulistades tundubki, et Mintose populaarsuse tipp oli umbes poolteist aastat tagasi ja Crowdestate-i populaarsuse tipp kuskil 2 aastat tagasi. Estateguru puhul tundub, et just praegu on neil korralik hoog sees ning Omaraha kuldaeg... hmm, kahtlustan, et see oli juba enne seda, kui mina rongi peale hüppasin.

Eks igal portaalil ole omad head ja vead ning vahepeal on meeldinud rohkem üks, siis jälle teine. Teekski siin väikese ülevaate, mis meeldib ja mis mitte ning kuidas mul seal läinud on ja mis on edasised mõtted.
 

Mintos

Nendest neljast portaalist on Mintos kindlasti kõige kasutajasõbralikum. Ilmselt on portaali esikohale paigutamisel oma osa ka harjumuspärasusel, kuna olen seal kõige kauem toimetanud. Samas on portaal tõesti mugav, kiire ja loogiline ning seda kõike hoolimata suurest hulgast lisavidinatest. Suur pluss on paljude kriteeriumitega autoinvest, mida ma küll praktiliselt aasta aega juba enam kasutanud pole, but still. Enne koroonakriisi ja laenukontorite jamasid ma seal muud moodi praktiliselt ei investeerinudki. Erinevatel perioodidel olen seal muidugi erinevaid strateegiaid kasutanud. Kui eelmise aasta kevadel Finko, Capital Service ja veel mõned oma tagasimaksed investoritele peatasid, tõmbasin ka ise pidurit. Otsustasin, et uut raha sinna enam juurde ei kanna, kuid jätkan investeerimisega seni, kuni makseprobleemidega laenukontorites kinni olev raha on teiste kontoritega tagasi teenitud (alates eelmise aasta märtsi algusest). Tänaseks on see tagasi teenitud ning olen hakanud portaalist vaikselt raha välja kandma hoolimata sellest, et Finkost ja Monegost on isegi vahepeal ühtteist vabanenud. Ilmselt jätan mingi osa portfellist portaali alles, kuid kuna Mintose osakaal oli mul liiga suureks kasvanud, siis endiste mahtude juures ei tunne end seal enam mugavalt. Tahaks siiski loota, et uue kontseptsiooni puhul suudab Mintos varasemaid vigu vältida. Eks me näe. Ei ole välistatud, et kunagi sinna jälle raha juurde kandma hakkan, kui Mintose usaldusväärsus taastub.

Alates eelmise aasta kevadest olen investeerinud seal peamiselt vaid parima reitinguga laenukontorite poolt väljastatud laenudesse. Top viisiku moodustavad mu portfellis hetkel IuteCredit, DelfinGroup, Creditstar, Mogo ja Wowwo. Olen teinud enda jaoks eraldi tabeli, kuhu olen kandnud Explore P2P ja Mintose reitingute põhjal arvutatud keskmise. Eks see selline üsna robustne lähenemine ole, aga annab natuke parema pildi kui ainult Mintose reitingutest lähtudes. Lisaks on mul seal välja toodud veel muud enda jaoks olulised tingimused (tagasiostu garantii, viivis jms). Kuna olen tabelit ka jooksvalt ajakohastanud, siis on sealt aeg-ajalt hea mugav jälle üle tšekkida, mida võtta ja mida jätta. Ehk on kellelegi veel kasu, kes aktiivsemalt Mintoses toimetab. Kes veel Mintoses ei toimeta, aga vaatamata kõigele tahaks siiski pardale hüpata, siis võib mult soovituskoodi küsida (avalikult ei ole lubatud seda jagada). Saad vähemalt natuke lisaboonust oma esimestelt investeeringutelt! :)
 

Estateguru

Hetkel on Estateguru ainus ühisrahastusplatvorm, kuhu ma uut raha juurde kannan. Erinevalt nt Crowdestate-ist tuleb seal oluliselt tihedamini uusi projekte peale ning raha ei jää seisma. Laenud on enamasti tagatud 1. jrk hüpoteegiga ning kehvadest laenudest on piisavalt atraktiivse hinna korral võimalik järelturul vabaneda. Intressid on küll tibake langenud võrreldes aastataguse ajaga, aga mulle sobib. Olgugi, et portaalis on olemas ka autoinvest, valin ma oma laenud ise, sest minu eelistuste jaoks jääb see liiga üldiseks. Oma valikutel lähtun peamiselt järgmistest kriteeriumitest: 1) Tagatis – Kui 1. jrk hüpoteeki pole, siis üldiselt enam edasi ei vaata; 2) Asukoht – Eelistan projekte, mis asuvad pealinnades või suuremates linnades (ideaalis Baltikumis, veel parem Eestis); 3) LTV – mida madalam on laenu ja tagatisvara suhe, seda parem; 4) Tagasimaksegraafik – Üldiselt väldin full bullet tüüpi laene, mille intressid makstakse koos põhiosaga tagasi alles laenuperioodi lõpus; 5) Taust - Eesti ettevõtete puhul on võimalik inforegister.ee lehelt saada laenutaotleja kohta esmane ettekujutus. Mida kõrgem reiting, seda kindlam tunne. Google on samuti hea abimeheks (as always). See on ka üks põhjus, miks ma Eesti projekte eelistan. Veel üks asi, mida ma jälgin, on tagatisvara liik ja väärtus. Kui tagatiseks on 150 000 € korter, siis on seda ilmselt oluliselt lihtsam realiseerida kui 3 000 000 € trükikoda. Iseasi muidugi, kas väiksemate projektide puhul üldse jaole saab. Need kipuvad tavaliselt autoinvestide poolt juba täis märgitud olema enne, kui üldse reageerida jõuab.

Peamine miinus Estateguru puhul on aeglane lehekülg ning tiba kohmakas ülevaade oma investeeringutest. Samuti on miinuseks see, et laenulepingud tuleb ükshaaval alla laadida (erinevalt nt Omarahast, kus saab valitud perioodi lepingud ühe klikiga .zip-failina alla laadida).

Kuigi affiliate marketing on tänapäeval väga pop, on Mintos ja Estateguru neist neljast portaalist ainukesed, mis pakuvad lisaks muudele kampaaniatele võimalust soovituslingi kaudu registreerides lisaboonust teenida. Seega, kui tekib mõte kunagi Estategurus konto avada, võid kasutada mu soovituslinki. Jutt sama nagu Mintose puhul – esimestelt investeeringutelt tiksub veits lisaboonust. Vast mööda külgi maha ei jookse! ;)
 

Crowdestate

Kunagi mulle väga meeldis Crowdestate. Mitte ainult atraktiivse tootluse (:D), vaid ka põhjaliku lisainfo poolest laenutaotluste juures (erinevalt nt Mintosest, kus see on väga lakooniline). Samuti on portaali üsna mugav kasutada ning suureks plussiks on järelturg (erinevalt nt Omarahast). Võimalik on kasutada ka autoinvesti, aga ma ei mäletagi, kas ma olen seda kunagi teinud. Võibolla enne eelbroneerimissüsteemi loomist, kui laenud minutitega täis märgiti ja muud moodi jaole ei saanud. Üldiselt meeldib ikka ise valida. Viimasel ajal ei ole seal enam sellist tunglemist ka nagu kunagi. Seega on aega rahulikult projektiga tutvuda. Varasemalt on seal olnud muidugi väga erineva riskitaseme ja struktuuriga investeerimisvõimalusi (omakapitaliinvesteeringud, tagatud ja tagamata laenud jms). Tundub, et enam nii uljalt projekte üles ei lükata ja omakapitaliinvesteeringuid ning tagamata laene ei ole seal märganud. Enamasti on tagatiseks ikka 1. või 2. jrk hüpoteek, kuigi olen märganud ka ettevõtte aktsiaid (nt Itaalia projektide puhul), mis küll erilist kindlustunnet ei anna. Käendusega sama lugu. Kui tegemist on lisatagatisega, siis why not, aga muidu eelistan ikka pigem 1. jrk hüpteeki. Olgugi, et Crowdestate-i uut raha enam mõnda aega juurde kandnud ei ole, ei ole ma sealt olulisel määral ka midagi välja kandnud. Investeerimata vahendeid seal hetkel veel on. Kui piisavalt sobilikke projekte juurde tuleb, olen valmis ka raha juurde kandma.

Suur miinus on see, et välisriigist laekuvate intresside puhul peetakse tulumaks kinni (erinevalt nt Estategurust). Veel üks miinus on see, et hapude laenu puhul on lõpetatud järelturul kauplemine. Pigem võiks kauplemise peatada vaid ajutiselt ning lisada laenu juurde hoiatuse. Nii saaksid võimaluse väljuda need, kes on valmis kandma suuremat kahju ning siseneda need, kes on valmis võtma suuremat riski.

Muidu soovin Crowdestate-i meeskonnale edu ja loodan, et nad saavad jälle ree peale!
 

Omaraha

Omarahas avasin konto tegelikult palju varem kui ma seal investeerima hakkasin. Ei, mitte laenuvõtmiseks, vaid lihtsalt jäi mingil põhjusel soiku. Ilmselt ei tundunud alguses piisavalt usaldusväärne. Samuti võis atraktiivsust vähendada järelturu puudumine. Kuni koroonakriisini tiksus muidugi intressi kenasti ja põhimõtteliselt oleks võinud seal juba varem toimetama hakata. Kevadel hakkasid laenud järgemööda hapuks minema ja vahepeal oli isegi paar negatiivse tootlusega kuud, aga tundub, et nüüd hakkab asi jälle paremuse poole pöörduma. Investeerin seal vaid autoinvesti kasutades ning ühisrahastusportaalidest on see mul kõige passiivsem tuluallikas. Kuigi varasemalt sai autoinvesti tingimusi ikka aeg-ajalt timmitud, siis suvel seadistasin selle minu jaoks sobilike skooride puhul maksimum intresside peale ning rohkem pole seda näppinud. Korra kuus käin vaid kokkuvõtet tegemas ja lepinguid alla laadimas ning aeg-ajalt foorumit lugemas. Omarahas on nendest neljast portaalist mul hetkel kõige väiksem osakaal. Alates eelmise aasta märtsist ei ole ma sinna uut raha juurde kandnud, kuid olen valmis seda tegema, kui halbade laenude osakaal portfellis väheneb ning tootlus tõuseb.

Põhimõtteliselt võiks järelturu puudumist miinuseks pidada, kuid siiamaani ei ole ma sellest tegelikult puudust tundunud. Hapud laenud ostetakse niikuinii teatud aja möödudes portaali poolt tagasi (tõsi, tagatisfondist saab kätte vaid ligikaudu 60% põhiosast) ja häid laene pole mõtet müüa. Samas väiksem likviidsus on ka põhjus, miks mul Omaraha portfell kõige väiksem on. Plussiks on foorum, kus saab asju arutada ja kus ka portaali boss sõna võtab. Veel üheks plussiks on see, et bossi sõnavõtt on küllaltki konkreetne – libedat müügijuttu ei aja ja räägib asjadest pigem nii nagu need on.
 

Lõpetuseks

Olgu veel öeldud, et ühisrahastuses investeerin ma ettevõtte alt, kuna nii on maksuefektiivsem. Aastate jooksul on sealt intressitulu (koos boonuste ja kapitalikasumiga) laekunud üle 6000 euro. Jooksvad kulud (tehingutasud, kapitalikahjum, tulumaks jms) jäävad suurusjärku 300-400 eurot. Tootlust ei viitsi praegu välja arvutama hakata, aga küllap see kuhugi sinna 10-11 protsendi vahele jääb. Hetkel moodustab ühisrahastus mu investeerimisportfellist 48%. Kindlasti on tegemist ühe põneva valdkonnaga ja lisaks finantstulule on see mulle pakkunud ka kamaluga uusi kogemusi ja teadmisi, mis on juba väärtus omaette.

Eelmise aasta märtsis vallandunud koroonakriis lõi senise investeerimisplaani korralikult sassi. Mõnes mõttes oli see tegelikult ka hea, kuna tõmbas natuke tuure maha ja muutis ettevaatlikumaks. Ühisrahastuses olingi juba liiga uljaks muutunud. Ma olin küll varasemalt paika pannud tegutsemisplaani sarnaste sündmuste korral, kui praktikas see plaan kuigi hästi ei toimunud. Näiteks Mintoses oli mingi hetkeni suurem osakaal portfellist short term laenudes. Eeldasin, et kriisi korral saavad esimesena pihta börsid ning seega jõuab ehk Mintosest mingil määral väljuda ning raha börsile viia, et soodsaid ostukohti ära kasutada. Paraku peatasid mitu laenukontorit maksed ja hilinenud laenude tagasiostud ning tegelikult leidus ka Mintoses häid ostukohti, mistõttu väljumise asemel hoopis jätkasin investeerimist. Ühesõnaga, mis ma tahan öelda, on see, et kehvavõitu oli see plaan mul ning igal juhul tuleks asjad paremini läbi mõelda, kuidas kriisi korral käituda. Kevadine pauk oli selles mõttes hea kogemus, millest oli nii mõndagi õppida. Toongi siinkohal välja mõned olulisemad õppetunnid enda jaoks ning märkused, mida järgmine kord meeles pidada: 

1. Suurendan vaba raha osakaalu. Enne koroonakriisi investeerisin ära praktiliselt kogu vaba raha, kuid suurem reserv annab meelerahufondina toimides suurema kindlustunde + võimaluse kasutada paremini ära häid ostukohti (või osaleda IPO-del või võlakirjade märkimistel).
2. Hoian riskantsemate investeeringute osakaalu madalamal. Kuna pandeemia tõttu (või selle ettekäändel?) liikus suspended või defaulted staatusesse mitu Mintose laenukontorit, mille väljastatud laenudesse ma investeerisin, jäi lõksu ka ligikaudu 10% mu Mintose portfellist. Seoses selle ja Mintost ees ootava kontseptsioonimuutusega otsustasin, et jätkan seal praegusel tasemel investeerimist seni, kuni lõksus olev summa on vahepeal laekunud intressituluga tasa teenitud. Seejärel hakkan vaikselt portfelli vähendama jättes alles vaid mõned tugevamad laenukontorid.  
3. Investorid muutuvad ärevaks igal rindel. Ühisrahastuse laenudest ei pruugi ka järelturu olemasolu korral kiirelt välja saada. Järelturud ujutatakse üle igat liiki laenude soodusmüükidega (sh kinnisvara tagatisel laenud Estategurus ja Crowdestate’is). Samas, kui on mune ja aega analüüsida, ole vaid mees ja nopi palju jaksad. Seekord veits noppisin. Ehk tasuks ka järgmine kord väljumismõtte asemel hoopis ostumõtteid mõlgutada...
4. Valin oma portfelli sellised väärtpaberid, mida võib suurema languse korral julgelt juurde osta ning panen paika hinnatasemed, mille saavutamisel oma ostud realiseerin. Kevadise börsikrahhi ajal jäin nii mõnegi väärtpaberi puhul põhjasid ootama. Paraku selgub see alles tagantjärele, millal põhi oli. Soodsaimat ostukohta jahtides magasin hoopis mitu head võimalust maha. Jõudsin järeldusele, et ei maksa liiga ahneks minna ning mõistlik on oma ostud ajas hajutada. Kui mingi väärtpaberi hind on juba atraktiivne, tasub ost ära teha. Võib ju ka mõelda nii, et kui hind on x tasemest kukkunud 10%, suurendan oma positsiooni 10 * y summa eest, kui aga juba 20%, ostan väärtpaberit täiendavalt juurde 20 * y summa eest. 
5. Koostan põhjaliku watchlisti väärtpaberitest, kus suurema allahindluse korral võiks positsioonid sisse võtta. See oleks hea võimalus lisada oma portfelli ka mõned dividende maksvad ETF-id, mille dividenditootlus muidu minu jaoks tiba lahjaks jääb, kuid madalamalt hinnatasemelt sisenedes juba ilmet hakkab võtma. 
6. Mida vähem rabelemist, seda parem. Kuna näpud kippusid ikka sügelema, siis üritasin spekuleerimisega olukorda ära kasutada. Kevadise krahhi ajal müüsin osa väärtpabereid plaaniga madalamalt tasemelt tagasi osta. Paraku oli suurem kukkumine selleks ajaks juba toimunud ning erilist kasu ma sellest ei saanud. Näiteks OLF1R puhul õnnestus mingi ports aktsiad hoopis enam-vähem põhjas müüa. Järgmine mõte oli portfelli veits allokeerida ning kehvikud maha müüa, et vabanenud rahaga võitjatele ja tugevamatele ettevõtetele panustada. LHV1T ja TEL1L ostude puhul see põhimõtteliselt ka õnnestus, kuid paraku olid investeeritud summad liiga väikesed ning oleks võinud oluliselt julgemini siseneda. Samuti õnnestus mõni kehvik põhja lähedalt müüa. Selle rabelemise õppetund oli see, et kui portfell koosneb punktis 4 nimetatud väärtpaberitest, ei ole pikkade positsioonide puhul vaja sedasorti spekuleerimisega jännata ja kui sealjuures on täidetud ka punkt 1, ei ole vaja kapitali saamiseks ebakindlatel aegadel hakata positsioone vähendama. Samuti pean nentida, et kui hind on atraktiivne, tasuks võitjatele panustada suuremalt.

Suures plaanis midagi väga katastroofilist mu portfelliga õnneks ei juhtunud ning peale Tankeri, OLF1R ja TAL1T on hetkel juba kõik positsioonid plussis (sh isegi Nasdaq 100 indeksit jäljendav UST ETF, mille ostuga ma lootusetult hiljaks jäin). Nüüd, kui järeldused tehtud ja must-valgelt kirja pandud, olen loodetavasti järgmise krahhi saabudes (mitte, et ma seda ootaks) juba paremini ette valmistunud! :) 

Mõni aeg tagasi proovisin pangast laentsi saada. Sain, kuid juba etteruttavalt võin öelda, et meeldiv see kogemus ei olnud.

Esmalt saatsin päringud nelja panka, kuigi enamvähem oli juba teada, kes parima pakkumise teeb. Sisimas soovisin küll, et see oleks LHV, sest mulle meeldib nende suhtumine (kasvõi juba see, et euromaksed on tasuta!). Juhtus aga nii, et parima pakkumise tegi (nimesid ei nimeta) üks Rootsi pank, mis ei olnud SEB. Võtsin pakkumise vastu soovides võrdsetes põhiosades maksegraafikut. Mu soov oli selgelt saada vaid laenu, kuid juba alguses hakati üsna agressiivselt ka erinevaid kindlustustooteid pähe määrima. Ma ei olnud nendest huvitatud. Võtsin kodukindlustuse mujalt, kuna sain soodsamalt. Kui leping oli ette valmistatud, oli aeg see üle vaadata. Enda üllatuseks avastasin, et tagasimaksegraafik oli võrdsete põhiosade asemel annuiteet! Pangale oleks annuiteet muidugi parem olnud, sest nii oleks ta summaarselt tibake rohkem intressi teeninud. Saatsin lepingu tagasi ja palusin ära muuta. Jep, graafik oli muudetud, aga peale selle ühtteist veel :) Kuna ma olin vara hindajaks valinud büroo, mis oli panga lepinguline partner, siis sain laenulepingu tasus 50 prossa alla (muidu oleks tasu olnud 400 €). Muudetud lepingus oli aga koos graafikuga muutunud ka lepingutasu, mis 200 asemel oli nüüd 480! Sellega ma muidugi nõus ei olnud. Laenuhalduri sõnul oli lepingu ettevalmistaja eksinud ning 200 jäi jõusse. Vabandamise asemel tänas tähelepaneku eest :) Okei. Leping sai lõpuks allkirjastatud. Mõtlesin, et nüüd on korras, aga ei. Kuu aega hiljem netipangas oma konto väljavõtet tšekkides avastasin, et koos esimese laenumaksega oli mu kontolt maha võetud ka varakindlustuse makse summas 9.76 eurot ning lepingute alla tekkinud kodukindlustusleping :D Asi hakkas juba koomiliseks kiskuma. Muidugi palusin pangal see fantoomleping tühistada ning tagastada röövitud summa, mida nad ka tegid. Laenuhalduri sõnul oli süsteem ekslikult mulle sellise lepingu genereerinud, kuna keegi oli jätnud kuhugi midagi õigeks ajaks sisestamata. Ise esitasin küll poliisi õigeaegselt laenuhaldurile ja sain selle kättesaamise kohta ka kinnituse.

Tundub, et selleks korraks on see saaga läbi, aga kuna laenuleping kehtib veel päris pikalt, siis ei ole vist miski välistatud. Paraku on mul igasugune usaldus selle panga vastu kadunud ja ma pean iga kord üle kontrollima, kas on ikka õige summa maha võetud ja kas laenugraafikus on sellised numbrid nagu peaks. Oma naiivsuses olin varasemalt arvanud, et pangatöötaja on piisavalt korrektne, et teda võiks keskmisest rohkem usaldada, aga nagu selgus, siis mkm. Ma ei tea, kas tegemist oli erakordse hooletusega või lihtsalt kiusuga, kuna ma ei soovinud panga pakutud kindlustust, aga selliseid apsakatejadasid ei tohiks üks endast lugupidav pank endale küll lubada.

Järeldus: Tasub alati kõik lepingud peale muutmist hoolikalt läbi lugeda, et lisaks kokkulepitud muudatustele mingeid "põnevaid üllatusi" sisse poleks lipsanud.

​Ahjaa, meenus, et laenuhaldur arvas, et mul võiks ka krediitkaarti vaja minna ning andis tellimuse ilma minupoolse taotluseta trükkimisse :D Tõsi, tellimine ja kasutamine teatud ajaperioodil oli tasuta, aga selleks ma oleks pidanud sellele pangakontorisse järele minema ja õigeaegselt selle sinna ka tagastama. Kuna mul seda reaalselt vaja ei läinud ja ka sellega kaasnevatest soodustustest tolku polnud, siis jätsin sellele muidugi järele minemata.

Alljärgnev juhend on eelkõige kokkuvõte ja meelespea endale tulevikus oma tulude deklareerimisel, kuna mingid asjad kipuvad ikka ja jälle aastaga meelest ära minema. Kavatsen seda iga kord täiendada ja ajakohastada. Ei julge garanteerida, et kõigest 100% õigesti aru olen saanud. Kui leiad, et olen kuskil eksinud, anna julgelt märku. Juhiseid tuludeklaratsiooni täitmiseks olen leidnud eelkõige LHV foorumist ja MTA kodulehelt, kus on üleval ka põhjalikum juhend.
 

Investeerimiskonto aruanne 

Kui sul on investeerimiskonto, siis tuleks esmalt saata pangast investeerimiskonto aruanne Maksu- ja Tolliametisse.

LHV-s saab seda teha nii: Varad ja kohustused > Investeerimiskonto aruanne > sobiv konto > sobiv periood > saada päring. Seejärel kuvatakse sulle investeerimiskonto aruanne, kuid aruannet EMTA-sse veel ei saadeta. Vajadusel saad aruannet veel muuta.

Vaikimisi on aruandes väärtpaberi soetamise ja võõrandamisega seotud teenustasude puhul linnuke „ära arvesta“ ees. Kindlam on see linnuke sinna alles jätta. Investeerimiskonto juhendis on küll selgitatud, millisel juhul saab tehingutasud sissemaksena kirja panna, aga praktikas on see parajalt segane. Ei saanud selle kohta päris selget vastust ka Maksu- ja Tolliametilt, kui kunagi küsisin.

Kui sa oled ka varasematel aastatel investeerimiskontot kasutanud ja deklareerinud, siis edasi võid soovi korral neljanda tulba esimesele reale sisestada eelmise aasta jääk. Selle saab EMTA iseteenindusest (Maksud > Tulu- ja sotsiaalmaks > Tuludeklaratsioon > sobiv aasta > Vaatan deklaratsiooni > punkt 6.5 Tulu finantsvaralt > Osa 2. Tulu finantsvaralt > aasta viimane kanne > edasikantav summa). Kuna tuludeklaratsioonis on see summa eeldatavasti miinusmärgiga, siis LHV investeerimiskonto aruandele tuleks see sisestada plussmärgiga. Samas on see lahter siiski informatiivne, et kontrollida maksustatavat summat ning seda EMTA-le ei edastata.

Seejärel tuleks LHV investeerimiskonto aruandest võtta linnukesed eest aktsiakapitali vähendamise väljamaksetelt, kui neid on. Vähemalt 18.02.2020 seisuga on need vaikimis linnutatud, kuid aktsiakapitali vähendamise väljamakseid ei saa sissemaksena arvestada (tüüpilise vähendamise korral, kui tulumaksu pole tasutud). Samuti ei saa sissemaksena arvestada dividende ja intresse, mille puhul pole tulumaksu kinni peetud (nt OLF1R). Kui mõni selline dividendimakse või intressilaekumine peaks aruandesse sattuma, siis tuleks ka selle eest linnuke ära võtta. LHV selgitus.

Kui kõik linnukesed õiges kohas, siis tuleks vajutada aruande all oleval nupul „Arvuta“ ja siis „Saada EMTA-sse“.

Swedis saab investeerimiskonto aruannet Maksu- ja Tolliametisse saata nii: Kogumine, investeerimine > Minu portfell > Investeerimiskonto raport > Loon uue raporti > sobiv konto ja sobiv periood > Lisan konto raportisse > Edasi. Seejärel tuleb ära linnutada kõik liikumised. Midagi vahele jätta ei saa, sest muidu annab raporti kinnitamine veateate. Dividendid, millelt tulumaksu kinni peetud ei ole, lähevad tulpa „tehing finantsvaraga“. Dividendid, millelt tulumaks on juba kinni peetud, lähevad tulpa „sissemakse“. Tehingutasudega on jälle nii ja naa, aga analoogselt eeltoodud LHV näitega on kõige kindlam need panna tulpa „tehing finantsvaraga“. Samuti lähevad sinna tulpa kõik väärtpaberitehingud. Kui kõik linnukesed tehtud, siis tuleb vajutada „Kinnitan raporti“, seejärel „Tagasi raportite nimekirja“ ning kõige lõpuks „Saadan Maksu- ja Tolliametile“. 

 
Eluasemelaenu intressid 

Ei maksta unustada ka eluasemelaenu intresside deklareerimist, mis saab maksustatavast tulust maha arvestada kuni 300 euro ulatuses. Swedis saab aasta jooksul makstud intresside summa saata EMTA-sse niimoodi: Igapäevapangandus > E-teenused > Tuludeklaratsiooni andmed > Minu andmed > Laen ja liising. Seal tuleks siis teha linnuke vastava rea ette ja vajutada "Saadan maksu ja tolliametile".

 
Tuludeklaratsiooni täitmine 

5.1 Palk ja muu tasu – Siit ei tohiks midagi kustutada (ka investeerimiskonto puhul). Siin olevaid andmeid kasutatakse tulumaksuvaba miinimumi leidmiseks.

6.1 Väärtpaberite võõrandamine – Kui kasutatud on investeerimiskonto süsteemi, siis tuleks siin olevad andmed eemaldada.

​Eeltäidetud deklaratsioonis on siin võõrandatud väärtpaberite alla kantud ka müüdud märkimisõigused, mis loetakse samuti väärtpaberiks. 

Kui siin on ka eelmistest aastatest edasi kantud kahju, siis on see järelikult investeerimiskonto väliselt tehtud tehingutest, mis on siia kantud eelmise aasta tuludeklaratsioonist (nt kui oled mingeid ETF-e kahjumiga müünud, siis jaotisest 8.2 - välismaalt saadud tulu väärtpaberite võõrandamisest).

PS! Kui oled investeerimiskonto väliselt ehk tavasüsteemi kasutades müünud selliseid väärtpabereid, mille puhul said üle-eelmine aasta aktsiakapitali vähendamise makseid (nt SGF1T) ja deklareerisid eelmine aasta aruannet täites tabelis 6.4 soetusmaksumusena väljamaksega võrdse summa, siis ära unusta, et nüüd tuleb aktsiakapitali vähendamise summa võrra soetusmaksumust vähendada.

Funderbeami kaudu omandatud ettevõtete osade võõrandamised tuleks samuti siia punkti alla kanda. Ka nende puhul saab kahjumeid arvesse võtta. EMTA selgitus.

6.3 Muu vara võõrandamine – Siia tuleks kanda laenunõude võõrandamisest saadud kasu (nt laenude müügist saadud tulu Crowdestate’i järelturul). Vara liigiks tuleks valida „muu vara“.

6.4 Osaluse vähendamine, likvideerimisjaotised – Siia kantud aktsiakapitali vähendamise maksed tuleks investeerimiskonto süsteemi kasutades kustutada. Need on eeltäidetud deklaratsiooni kantud seetõttu, et süsteem ei suuda eristada, kas finantsvaralt saadud tulu on seotud finantsvara maksustamise tavasüsteemi või investeerimiskonto süsteemi kasutades. EMTA selgitus.

Tavasüsteemi kasutades tuleb veerus 3 deklareerida aktsiate soetusmaksumus. Kui aktsiate soetusmaksumus on suurem väljamakse summast, siis võib vastavalt Maksu- ja Tolliameti selgitusele soetusmaksumusena deklareerida saadud väljamakse summaga (veerus 4) võrdse summa ning maksustavat tulu antud maksustamisperioodil ei teki. Sellisel juhul tuleb aktsiate võõrandamisel aktsiakapitali vähendamise summa võrra soetusmaksumust vähendada. Teine variant on kohe tuluna deklareerida ja tulumaks tasuda. EMTA selgitus.

6.5 Tulu finantsvaralt – Kui kasutad investeerimiskonto süsteemi, siis jälgi, et su investeerimiskonto oleks I osa all deklareeritud. Võimalik on deklareerida ka mitu investeerimiskontot (nt üks LHV-s, teine Swedis).

II osa all peaks kajastuma pangast saadetud investeerimiskonto kanded. Selleks kliki nupul „MTA andmed“ ning „Asenda andmed“.

7.1 Eesti äriühingult saadud dividendid või muud kasumieraldiste väljamaksed, mida ei maksustata füüsilise isiku tuluna – Siin kajastatakse 20/80 dividendid, millelt on 20% tulumaksu kinni peetud (14/86 dividendid, millelt on 7% tulumaksu kinni peetud, kajastatakse jaotises 5.1). Investeerimiskonto kaudu ostetud Eesti väärtpaberitelt (nt Baltic Horizon Fondi osakud ja LHV võlakirjad) saadud intresse, mille puhul tulumaksu kinni peetud ei ole, siin ega kusagil mujal deklareeri. Neilt maksad tulumaksu siis, kui insvesteerimiskontolt tehtud väljamaksed ületavad sissemakseid ning siis arvestatakse seda ka aastatulu hulka. 

8.1 Palk ja muu tasu (välismaalt saadud tulu) – Siia tuleks kanda näiteks Crowdestate-is välismaa ettevõtetelt laekunud intressitulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud. Samuti tuleks siia kanda investeerimiskonto väliselt ostetud aktsiate või ETF-ide dividenditulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud. Investeerimiskonto süsteemis ostetud välisväärtpaberite dividenditulu, millelt pole tulumaksu kinni peetud, siin ega kusagil mujal ei deklareeri. EMTA selgitus.

8.2 Väärtpaberite võõrandamine (välismaalt saadud tulu)  – Kui siia on automaatselt kantud investeerimiskonto süsteemis tehtud tehingutelt saadud tulu, siis tuleks see siit kustutada. Kanda tuleks siia investeerimiskonto väliselt tehtud tehingud. Sealjuures võetakse arvesse ka väärtpaberite müügist tekkinud kahjumit, mis kasumist maha arvatakse (või järgnevatesse perioodidesse edasi kantakse). EMTA selgitus. 

PS! Soetusmaksumuseks loetakse kõik väärtpaberi omandamisega tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud (nt tehingutasud), kuid soetusmaksumuse hulka ei saa arvestada nt väärtpaberikonto hooldustasusid. EMTA selgitus.

8.8 Välisriigis saadud, Eestis maksuvaba tulu – Siia tuleks lisada välismaalt saadud intressi- ja dividenditulu, mille puhul on tulumaks kinni peetud (isegi investeerimiskonto süsteemi kasutades, kuna see on oluline maksuvaba tulu arvestamisel). Sealjuures juba maksustatud tulule Eestis tulumaksu juurde ei määrata, olenemata välisriigis tasutud tulumaksu summa suurusest. EMTA selgitus.

Välisaktsiate dividendide info leiab LHV internetipanga jaotisest „Varad ja kohustused“ → „Maksuaruanne“.

9.2 Täiendava kogumispensioni maksed - III sambasse tehtud maksed kajastuvad deklaratsioonis automaatselt ning nende pealt arvestatakse sulle 20% tulumaksu tagasi. Neid käsitsi sisestama ei pea.

9.5 Eluasemelaenu intressid – Siin tuleks olemasolevaid andmeid täiendada kasutamise eesmärgi ja eluaseme aadressiga, kui need puuduvad.

​Tere. Kui oled siia sattunud juhuslikult, siis pean esmalt vajalikuks selgitada selle blogi eesmärki. Kuna mind huvitavad erinevad valdkonnad ning finantsvaldkond on üks neist, siis tegin selle jaoks eraldi kanalid, kus jälgida mulle huvipakkuvaid teemasid ning võtta sõna, kui midagi kripeldama jääb. Nii on mugavam endal jälgida ja kui kellelgi on samad huvid, mis mul, siis mugavam jälgida ka temal.

Need kanalid (Weebly, Twitter, Youtube, Soundcloud, Facebook, Instagram, Disquis) on loodud eelkõige enda jaoks ning nendes avaldatud mõtted on mu isiklikud mõtted ning ei ole mõeldud investeerimissoovitusena ega muud sorti finantsnõuna. Ma ei ole ekspert, vaid pigem asjahuviline.  Kui tunned, et olen millestki valest aru saanud või oled minuga mõnes arvamuses teisel nõul, siis võta julgelt sõna. 

Blogisse plaanin kirjutada oma isiklikest kogemustest ja mõtetest eelkõige investeerimismaastikul. Igakuiseid portfelliülevaateid ma siin tegema ei hakka. Twitteris ja Instagramis on kavas jagada mind kõnetanud uudiseid ja raamatuid, lühemaid mõtteavaldusi jms. Youtube'i ja Soundcloudi kasutan peamiselt videode ja podcastide vaatamiseks ja parematest paladest playlistide koostamiseks. Võid neis vabalt ringi surfata - ehk leiad endalegi põnevat kuulamist! ;)