Foto: Burak K Kas sina oled oma II samba tootlusega rahul? Kui ei, siis miks ja kas plaanid välja võtta, et omal käel investeerides paremat tootlust teenida? Küsin (pigem retooriliselt), sest juhtusin lugema üht näoraamatu jutulõimu, kus siunati II sammast ja selle tootlust ning viidati ühele artiklile, kus pank tegi 1217 eurost nelja aasta jooksul 372. Well, that sucks indeed, aga eks see II samba tootlus sõltu eelkõige ikka fondivalikust ning see ei pea tingimata kehv olema. Ühesõnaga mina nii kriitiline ei oleks. Kui ise veits vangerdada, on võimalik täitsa viisakat tootlust teenida. Toon näite.
Mina olen aastate jooksul oma II samba fonde vahetanud järgmiselt: SEB Progressiivne Pensionifond ➔ Swedbank Pensionifond K60 Swedbank Pensionifond K60 ➔ LHV Pensionifond L LHV Pensionifond L ➔ LHV Pensionifond XL LHV Pensionifond XL ➔ LHV Pensionifond Indeks ...ja tänase päeva seisuga on mu II samba keskmine aastane tootlus selline: alates algusest: 6,82 % viimased 10a: 7,09 % viimased 5a: 7,99 % viimased 3a: 10,41 % Nagu näha, siis on fondivahetused ennast õigustanud. Kui võrrelda oma esimest ja viimast fondivalikut, siis on viimane 5x soodsam (jooksvad kulud 0,2%) ja 2x suurema aktsiate osakaaluga (st 100%), mistõttu võib sealt ka suuremat tootlust oodata. Pensionikeskuse andmetel on 23.03.2021 seisuga SEB Progressiivse Pensionifondi viimase 15a keskmine aastane netotootlus 1,71 %. Seega, kui ma oleks ~15a tagasi oma pensioni sinna jätnud, oleks tootlus tõesti üsna nutune jäädes alla ka viimase 15a keskmisele aastasele tarbijahinnaindeksi kasvule. Praeguse tootlusega võib aga täitsa rahul olla ning pensionit välja võtta ma igatahes ei kavatse. Ja mitte ainult tootluse pärast. Esiteks, minu jaoks on II sammas (ok, III ka) by far kõige väiksema halduskoormusega instrument. Teiseks, kuni 2020. a augustini lisas riik mu pensionile iga minu brutopalgast laekunud euro kohta veel 2 eurot juurde. Summaarselt teeb see tänaseks kokku üle 4600 euro maast leitud raha, mis jämedalt võttes lisab tootlusele (alates algusest) otsa veel ~3,3 protsendipunkti. Kolmandaks, ma tunnen end oluliselt kindlamalt, kui mu portfell on mõistlikult hajutatud ning arvestades eeltoodut ei näe ma hetkel II sambas olevatele vahenditele paremat alternatiivi. Muude investeeringutega on seda peamurdmist niigi juba piisavalt :) PS! Oma II samba tootlust saad tšekkida Pensionikeskuse kodulehelt. Selleks vali Minu pensionikonto → Minu päringud → II samba tootlus. Lebo ots. Kui tootlusega rahul ei ole, tasub oma fondivalik kriitilise pilguga üle vaadata. Fondi vahetamine on lihtne ja mingeid kulusid sellega ei kaasne. Pikemalt saad selle kohta lugeda siit.
2 Comments
Illustratsioon: Tumisu Üks neist kohtadest, kus ma raha teen, on laenupõhine ühisrahastus. Tegin sellega esimest korda tutvust 2016. a suvel. Esimene portaal, kuhu ma investeerisin, oli Mintos. 2017. a alguses lisandus Estateguru ning 2018. a keskel Crowdestate ja Omaraha. Ei mäletagi enam täpselt, kuidas ma just nende portaalide juurde jõudsin. Ilmselt tänu juhusele ja soovitustele. Ühtki muud portaali ma ei testinud. Need neli sobisid ning nendest mulle piisas. Soovi viiendat (või enamat) portaali juurde võtta ei ole siiamaani tekkinud. Pigem vastupidi – vaikselt olen hakanud hoopis Mintosest väljuma, aga sellest hiljem...
Selle (peaaegu) 5 aasta jooksul on olnud huvitav jälgida, kuidas erinevate portaalide aktiivsus ja populaarsus muutunud on. Ainus neist neljast, mis on ilma suurema kära ja kasvuta stabiilselt toimetanud, on Omaraha. Kõige suurema arengu on läbi teinud Mintos. Aja jooksul on sinna igast põnevaid vidinaid ja võimalusi juurde lisandunud ning peagi on jälle suuremaid muudatusi oodata. Alates eelmise aasta algusest on Mintose populaarsus investorite seas drastiliselt langenud seoses mitme laenukontori maksejõuetusega. Häid sõnu enam Mintose kohta naljalt ei kohta (eriti portaali enda uudiste kommentaariumites). Aga skandaalidega on silma paistnud ka Crowdestate, kus on viimase pooleteise aasta jooksul mitu laenu hapuks läinud, kuhu investorite poolt suuri summasid paigutatud (nt Baltic Forest OÜ, Q-haus Baltic, OÜ, H.M. Seafood OÜ). Estateguru puhul oli üks portaali enda töötaja projekt, mis vahepeal kirgi küttis. Omaraha on neist vist ainukesena suutnud suurematest jamadest hoiduda. Puusalt tulistades tundubki, et Mintose populaarsuse tipp oli umbes poolteist aastat tagasi ja Crowdestate-i populaarsuse tipp kuskil 2 aastat tagasi. Estateguru puhul tundub, et just praegu on neil korralik hoog sees ning Omaraha kuldaeg... hmm, kahtlustan, et see oli juba enne seda, kui mina rongi peale hüppasin. Eks igal portaalil ole omad head ja vead ning vahepeal on meeldinud rohkem üks, siis jälle teine. Teekski siin väikese ülevaate, mis meeldib ja mis mitte ning kuidas mul seal läinud on ja mis on edasised mõtted. Mintos Nendest neljast portaalist on Mintos kindlasti kõige kasutajasõbralikum. Ilmselt on portaali esikohale paigutamisel oma osa ka harjumuspärasusel, kuna olen seal kõige kauem toimetanud. Samas on portaal tõesti mugav, kiire ja loogiline ning seda kõike hoolimata suurest hulgast lisavidinatest. Suur pluss on paljude kriteeriumitega autoinvest, mida ma küll praktiliselt aasta aega juba enam kasutanud pole, but still. Enne koroonakriisi ja laenukontorite jamasid ma seal muud moodi praktiliselt ei investeerinudki. Erinevatel perioodidel olen seal muidugi erinevaid strateegiaid kasutanud. Kui eelmise aasta kevadel Finko, Capital Service ja veel mõned oma tagasimaksed investoritele peatasid, tõmbasin ka ise pidurit. Otsustasin, et uut raha sinna enam juurde ei kanna, kuid jätkan investeerimisega seni, kuni makseprobleemidega laenukontorites kinni olev raha on teiste kontoritega tagasi teenitud (alates eelmise aasta märtsi algusest). Tänaseks on see tagasi teenitud ning olen hakanud portaalist vaikselt raha välja kandma hoolimata sellest, et Finkost ja Monegost on isegi vahepeal ühtteist vabanenud. Ilmselt jätan mingi osa portfellist portaali alles, kuid kuna Mintose osakaal oli mul liiga suureks kasvanud, siis endiste mahtude juures ei tunne end seal enam mugavalt. Tahaks siiski loota, et uue kontseptsiooni puhul suudab Mintos varasemaid vigu vältida. Eks me näe. Ei ole välistatud, et kunagi sinna jälle raha juurde kandma hakkan, kui Mintose usaldusväärsus taastub. Alates eelmise aasta kevadest olen investeerinud seal peamiselt vaid parima reitinguga laenukontorite poolt väljastatud laenudesse. Top viisiku moodustavad mu portfellis hetkel IuteCredit, DelfinGroup, Creditstar, Mogo ja Wowwo. Olen teinud enda jaoks eraldi tabeli, kuhu olen kandnud Explore P2P ja Mintose reitingute põhjal arvutatud keskmise. Eks see selline üsna robustne lähenemine ole, aga annab natuke parema pildi kui ainult Mintose reitingutest lähtudes. Lisaks on mul seal välja toodud veel muud enda jaoks olulised tingimused (tagasiostu garantii, viivis jms). Kuna olen tabelit ka jooksvalt ajakohastanud, siis on sealt aeg-ajalt hea mugav jälle üle tšekkida, mida võtta ja mida jätta. Ehk on kellelegi veel kasu, kes aktiivsemalt Mintoses toimetab. Kes veel Mintoses ei toimeta, aga vaatamata kõigele tahaks siiski pardale hüpata, siis võib mult soovituskoodi küsida (avalikult ei ole lubatud seda jagada). Saad vähemalt natuke lisaboonust oma esimestelt investeeringutelt! :) Estateguru Hetkel on Estateguru ainus ühisrahastusplatvorm, kuhu ma uut raha juurde kannan. Erinevalt nt Crowdestate-ist tuleb seal oluliselt tihedamini uusi projekte peale ning raha ei jää seisma. Laenud on enamasti tagatud 1. jrk hüpoteegiga ning kehvadest laenudest on piisavalt atraktiivse hinna korral võimalik järelturul vabaneda. Intressid on küll tibake langenud võrreldes aastataguse ajaga, aga mulle sobib. Olgugi, et portaalis on olemas ka autoinvest, valin ma oma laenud ise, sest minu eelistuste jaoks jääb see liiga üldiseks. Oma valikutel lähtun peamiselt järgmistest kriteeriumitest: 1) Tagatis – Kui 1. jrk hüpoteeki pole, siis üldiselt enam edasi ei vaata; 2) Asukoht – Eelistan projekte, mis asuvad pealinnades või suuremates linnades (ideaalis Baltikumis, veel parem Eestis); 3) LTV – mida madalam on laenu ja tagatisvara suhe, seda parem; 4) Tagasimaksegraafik – Üldiselt väldin full bullet tüüpi laene, mille intressid makstakse koos põhiosaga tagasi alles laenuperioodi lõpus; 5) Taust - Eesti ettevõtete puhul on võimalik inforegister.ee lehelt saada laenutaotleja kohta esmane ettekujutus. Mida kõrgem reiting, seda kindlam tunne. Google on samuti hea abimeheks (as always). See on ka üks põhjus, miks ma Eesti projekte eelistan. Veel üks asi, mida ma jälgin, on tagatisvara liik ja väärtus. Kui tagatiseks on 150 000 € korter, siis on seda ilmselt oluliselt lihtsam realiseerida kui 3 000 000 € trükikoda. Iseasi muidugi, kas väiksemate projektide puhul üldse jaole saab. Need kipuvad tavaliselt autoinvestide poolt juba täis märgitud olema enne, kui üldse reageerida jõuab. Peamine miinus Estateguru puhul on aeglane lehekülg ning tiba kohmakas ülevaade oma investeeringutest. Samuti on miinuseks see, et laenulepingud tuleb ükshaaval alla laadida (erinevalt nt Omarahast, kus saab valitud perioodi lepingud ühe klikiga .zip-failina alla laadida). Kuigi affiliate marketing on tänapäeval väga pop, on Mintos ja Estateguru neist neljast portaalist ainukesed, mis pakuvad lisaks muudele kampaaniatele võimalust soovituslingi kaudu registreerides lisaboonust teenida. Seega, kui tekib mõte kunagi Estategurus konto avada, võid kasutada mu soovituslinki. Jutt sama nagu Mintose puhul – esimestelt investeeringutelt tiksub veits lisaboonust. Vast mööda külgi maha ei jookse! ;) Crowdestate Kunagi mulle väga meeldis Crowdestate. Mitte ainult atraktiivse tootluse (:D), vaid ka põhjaliku lisainfo poolest laenutaotluste juures (erinevalt nt Mintosest, kus see on väga lakooniline). Samuti on portaali üsna mugav kasutada ning suureks plussiks on järelturg (erinevalt nt Omarahast). Võimalik on kasutada ka autoinvesti, aga ma ei mäletagi, kas ma olen seda kunagi teinud. Võibolla enne eelbroneerimissüsteemi loomist, kui laenud minutitega täis märgiti ja muud moodi jaole ei saanud. Üldiselt meeldib ikka ise valida. Viimasel ajal ei ole seal enam sellist tunglemist ka nagu kunagi. Seega on aega rahulikult projektiga tutvuda. Varasemalt on seal olnud muidugi väga erineva riskitaseme ja struktuuriga investeerimisvõimalusi (omakapitaliinvesteeringud, tagatud ja tagamata laenud jms). Tundub, et enam nii uljalt projekte üles ei lükata ja omakapitaliinvesteeringuid ning tagamata laene ei ole seal märganud. Enamasti on tagatiseks ikka 1. või 2. jrk hüpoteek, kuigi olen märganud ka ettevõtte aktsiaid (nt Itaalia projektide puhul), mis küll erilist kindlustunnet ei anna. Käendusega sama lugu. Kui tegemist on lisatagatisega, siis why not, aga muidu eelistan ikka pigem 1. jrk hüpteeki. Olgugi, et Crowdestate-i uut raha enam mõnda aega juurde kandnud ei ole, ei ole ma sealt olulisel määral ka midagi välja kandnud. Investeerimata vahendeid seal hetkel veel on. Kui piisavalt sobilikke projekte juurde tuleb, olen valmis ka raha juurde kandma. Suur miinus on see, et välisriigist laekuvate intresside puhul peetakse tulumaks kinni (erinevalt nt Estategurust). Veel üks miinus on see, et hapude laenu puhul on lõpetatud järelturul kauplemine. Pigem võiks kauplemise peatada vaid ajutiselt ning lisada laenu juurde hoiatuse. Nii saaksid võimaluse väljuda need, kes on valmis kandma suuremat kahju ning siseneda need, kes on valmis võtma suuremat riski. Muidu soovin Crowdestate-i meeskonnale edu ja loodan, et nad saavad jälle ree peale! Omaraha Omarahas avasin konto tegelikult palju varem kui ma seal investeerima hakkasin. Ei, mitte laenuvõtmiseks, vaid lihtsalt jäi mingil põhjusel soiku. Ilmselt ei tundunud alguses piisavalt usaldusväärne. Samuti võis atraktiivsust vähendada järelturu puudumine. Kuni koroonakriisini tiksus muidugi intressi kenasti ja põhimõtteliselt oleks võinud seal juba varem toimetama hakata. Kevadel hakkasid laenud järgemööda hapuks minema ja vahepeal oli isegi paar negatiivse tootlusega kuud, aga tundub, et nüüd hakkab asi jälle paremuse poole pöörduma. Investeerin seal vaid autoinvesti kasutades ning ühisrahastusportaalidest on see mul kõige passiivsem tuluallikas. Kuigi varasemalt sai autoinvesti tingimusi ikka aeg-ajalt timmitud, siis suvel seadistasin selle minu jaoks sobilike skooride puhul maksimum intresside peale ning rohkem pole seda näppinud. Korra kuus käin vaid kokkuvõtet tegemas ja lepinguid alla laadimas ning aeg-ajalt foorumit lugemas. Omarahas on nendest neljast portaalist mul hetkel kõige väiksem osakaal. Alates eelmise aasta märtsist ei ole ma sinna uut raha juurde kandnud, kuid olen valmis seda tegema, kui halbade laenude osakaal portfellis väheneb ning tootlus tõuseb. Põhimõtteliselt võiks järelturu puudumist miinuseks pidada, kuid siiamaani ei ole ma sellest tegelikult puudust tundunud. Hapud laenud ostetakse niikuinii teatud aja möödudes portaali poolt tagasi (tõsi, tagatisfondist saab kätte vaid ligikaudu 60% põhiosast) ja häid laene pole mõtet müüa. Samas väiksem likviidsus on ka põhjus, miks mul Omaraha portfell kõige väiksem on. Plussiks on foorum, kus saab asju arutada ja kus ka portaali boss sõna võtab. Veel üheks plussiks on see, et bossi sõnavõtt on küllaltki konkreetne – libedat müügijuttu ei aja ja räägib asjadest pigem nii nagu need on. Lõpetuseks Olgu veel öeldud, et ühisrahastuses investeerin ma ettevõtte alt, kuna nii on maksuefektiivsem. Aastate jooksul on sealt intressitulu (koos boonuste ja kapitalikasumiga) laekunud üle 6000 euro. Jooksvad kulud (tehingutasud, kapitalikahjum, tulumaks jms) jäävad suurusjärku 300-400 eurot. Tootlust ei viitsi praegu välja arvutama hakata, aga küllap see kuhugi sinna 10-11 protsendi vahele jääb. Hetkel moodustab ühisrahastus mu investeerimisportfellist 48%. Kindlasti on tegemist ühe põneva valdkonnaga ja lisaks finantstulule on see mulle pakkunud ka kamaluga uusi kogemusi ja teadmisi, mis on juba väärtus omaette. |
TutvustusRahateemalised mõtlemised ja ütlemised. Arhiiv
December 2021
Kategooriad |