2020. a õppetunnid

Foto: Olya Kobruseva

Eelmise aasta märtsis vallandunud koroonakriis lõi senise investeerimisplaani korralikult sassi. Mõnes mõttes oli see tegelikult ka hea, kuna tõmbas natuke tuure maha ja muutis ettevaatlikumaks. Ühisrahastuses olingi juba liiga uljaks muutunud. Ma olin küll varasemalt paika pannud tegutsemisplaani sarnaste sündmuste korral, kui praktikas see plaan kuigi hästi ei toimunud. Näiteks Mintoses oli mingi hetkeni suurem osakaal portfellist short term laenudes. Eeldasin, et kriisi korral saavad esimesena pihta börsid ning seega jõuab ehk Mintosest mingil määral väljuda ning raha börsile viia, et soodsaid ostukohti ära kasutada. Paraku peatasid mitu laenukontorit maksed ja hilinenud laenude tagasiostud ning tegelikult leidus ka Mintoses häid ostukohti, mistõttu väljumise asemel hoopis jätkasin investeerimist. Ühesõnaga, mis ma tahan öelda, on see, et kehvavõitu oli see plaan mul ning igal juhul tuleks asjad paremini läbi mõelda, kuidas kriisi korral käituda. Kevadine pauk oli selles mõttes hea kogemus, millest oli nii mõndagi õppida. Toongi siinkohal välja mõned olulisemad õppetunnid enda jaoks ning märkused, mida järgmine kord meeles pidada: 

1. Suurendan vaba raha osakaalu. Enne koroonakriisi investeerisin ära praktiliselt kogu vaba raha, kuid suurem reserv annab meelerahufondina toimides suurema kindlustunde + võimaluse kasutada paremini ära häid ostukohti (või osaleda IPO-del või võlakirjade märkimistel).
2. Hoian riskantsemate investeeringute osakaalu madalamal. Kuna pandeemia tõttu (või selle ettekäändel?) liikus suspended või defaulted staatusesse mitu Mintose laenukontorit, mille väljastatud laenudesse ma investeerisin, jäi lõksu ka ligikaudu 10% mu Mintose portfellist. Seoses selle ja Mintost ees ootava kontseptsioonimuutusega otsustasin, et jätkan seal praegusel tasemel investeerimist seni, kuni lõksus olev summa on vahepeal laekunud intressituluga tasa teenitud. Seejärel hakkan vaikselt portfelli vähendama jättes alles vaid mõned tugevamad laenukontorid.  
3. Investorid muutuvad ärevaks igal rindel. Ühisrahastuse laenudest ei pruugi ka järelturu olemasolu korral kiirelt välja saada. Järelturud ujutatakse üle igat liiki laenude soodusmüükidega (sh kinnisvara tagatisel laenud Estategurus ja Crowdestate’is). Samas, kui on mune ja aega analüüsida, ole vaid mees ja nopi palju jaksad. Seekord veits noppisin. Ehk tasuks ka järgmine kord väljumismõtte asemel hoopis ostumõtteid mõlgutada...
4. Valin oma portfelli sellised väärtpaberid, mida võib suurema languse korral julgelt juurde osta ning panen paika hinnatasemed, mille saavutamisel oma ostud realiseerin. Kevadise börsikrahhi ajal jäin nii mõnegi väärtpaberi puhul põhjasid ootama. Paraku selgub see alles tagantjärele, millal põhi oli. Soodsaimat ostukohta jahtides magasin hoopis mitu head võimalust maha. Jõudsin järeldusele, et ei maksa liiga ahneks minna ning mõistlik on oma ostud ajas hajutada. Kui mingi väärtpaberi hind on juba atraktiivne, tasub ost ära teha. Võib ju ka mõelda nii, et kui hind on x tasemest kukkunud 10%, suurendan oma positsiooni 10 * y summa eest, kui aga juba 20%, ostan väärtpaberit täiendavalt juurde 20 * y summa eest. 
5. Koostan põhjaliku watchlisti väärtpaberitest, kus suurema allahindluse korral võiks positsioonid sisse võtta. See oleks hea võimalus lisada oma portfelli ka mõned dividende maksvad ETF-id, mille dividenditootlus muidu minu jaoks tiba lahjaks jääb, kuid madalamalt hinnatasemelt sisenedes juba ilmet hakkab võtma. 
6. Mida vähem rabelemist, seda parem. Kuna näpud kippusid ikka sügelema, siis üritasin spekuleerimisega olukorda ära kasutada. Kevadise krahhi ajal müüsin osa väärtpabereid plaaniga madalamalt tasemelt tagasi osta. Paraku oli suurem kukkumine selleks ajaks juba toimunud ning erilist kasu ma sellest ei saanud. Näiteks OLF1R puhul õnnestus mingi ports aktsiad hoopis enam-vähem põhjas müüa. Järgmine mõte oli portfelli veits allokeerida ning kehvikud maha müüa, et vabanenud rahaga võitjatele ja tugevamatele ettevõtetele panustada. LHV1T ja TEL1L ostude puhul see põhimõtteliselt ka õnnestus, kuid paraku olid investeeritud summad liiga väikesed ning oleks võinud oluliselt julgemini siseneda. Samuti õnnestus mõni kehvik põhja lähedalt müüa. Selle rabelemise õppetund oli see, et kui portfell koosneb punktis 4 nimetatud väärtpaberitest, ei ole pikkade positsioonide puhul vaja sedasorti spekuleerimisega jännata ja kui sealjuures on täidetud ka punkt 1, ei ole vaja kapitali saamiseks ebakindlatel aegadel hakata positsioone vähendama. Samuti pean nentida, et kui hind on atraktiivne, tasuks võitjatele panustada suuremalt.

Suures plaanis midagi väga katastroofilist mu portfelliga õnneks ei juhtunud ning peale Tankeri, OLF1R ja TAL1T on hetkel juba kõik positsioonid plussis (sh isegi Nasdaq 100 indeksit jäljendav UST ETF, mille ostuga ma lootusetult hiljaks jäin). Nüüd, kui järeldused tehtud ja must-valgelt kirja pandud, olen loodetavasti järgmise krahhi saabudes (mitte, et ma seda ootaks) juba paremini ette valmistunud! :)